Eesti ajaloo I köite ilmumisega saab valmis kuueosaline suurteos Eesti ajalugu (IV-VI köide 2003-2010 kirjastuselt “Ilmamaa” ja I-III köide 2012-2020 Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudilt).
Viie Tartu Ülikooli arheoloogi poolt koostatud teoses antakse arheoloogilisel leiuainesel põhinev ülevaade Eesti ajaloost alates maa esmaasustusest u 11000 aastat tagasi kuni muinasaja lõpetanud vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Kuna arheoloogiline uurimistöö on esiajaloo pikkuse tõttu paratamatult perioodide põhine, siis lähtub ka raamatu sisemine liigendus nendest perioodidest: keskmine kiviaeg (9000–3900 aastat eKr), noorem kiviaeg (3900–1750 aastat eKr), pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg (1750 eKr – 50 pKr), rooma rauaaeg ja rahvasterännuaeg (50–550 pKr), eelviikingi- ja viikingiaeg (550–1050) ning hilisrauaaeg (1050–1225). Mineviku sündmusi esitatakse läbi asustuse, majanduse (eriti elatusvahendite hankimise), ühiskonna ja kultuuri prisma, vaadeldakse inimest ennast nii füüsilise indiviidi kui ka kollektiivi liikmena, samuti usundite põhijooni (sh matmisviisi) ning etnilisi olusid. Käsitlusse on lisaks paljudele loodusteaduslikele analüüsidele integreeritud ka viimase viie aasta jooksul tehtud vana DNA uuringute tulemused. Kuigi arheoloogia võimaldab minevikku vaadelda ennekõike läbi suurte ja pikaajaliste protsesside, jagub raamatus tähelepanu ka detailidele, mis ilmestavad ajalugu ning teevad selle paremini vastuvõetavamaks ja mõistetavamaks.
