Õigupoolest on see raamat teraapia. Sirpa Kähköse ema Riitta suri 2022.
Aastal pärast pikka haigust. Leina läbitöötamiseks hakkas tütar kirja panema oma mõtisklusi ema elust, nende omavahelistest suhetest ja vigadest, mis nende mõlema elu mõjutasid, suguvõsa käitumismustritest, temperamenditüübist, saatuslikest hetkedest, keerulisest ajaloost, kivistunud mõttemallidest ja valearvamustest, mis on mõjutanud mitme sugupõlve elu Soomes.
Kõike seda püüab tütar Sirpa ühe öö jooksul selgeks rääkida, istudes ühe laua taga emale järele tulnud Toonela tüdruku ja ema enesega. Meie kulgeme koos temaga läbi ühe suguvõsa loo, läbi Soome ajaloo, läbi ema ja tütre keerukate suhete, läbi raevu ja armastuse ja kokkuhoidmise. See on valus ja raske teekond iseenda sisemusse, oma kujunemislukku, oma lähisuhete anatoomiasse. See on karmikoeline lugu, mis aitab meil selgeks mõelda ka meie enese elu ristteed ja sõlmkohad. See on isiklik lugu, millest koorub suguvõsa ja sugupõlve lugu ja Soome ajalugu.
Sirpa Kähköse romaan kandideeris Soomes aastal 2023 Savonia ja Runebergi auhindadele ning võitis samal aastal Soome mainekaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna.
Sirpa Kähköselt on kirjastuselt Koolibri ilmunud veel minevikuvaateline romaan „Nõmmeliivateeˮ (tõlkinud Piret Saluri).
