Tallinna puitarhitektuuri maine on viimaste kümnendite jooksul teinud läbi sama suure muudatuse kui riigi maine tervikuna. Kunagistest sotsiaalse allakäiguga seonduvatest kõdurajoonidest on saanud kõrgelt hinnatud elupiirkonnad, kuhu korteri leidmine eeldab lisaks kopsakale rahakotile ka üksjagu õnne. Koos puitrajoonide väärtustamisega elukeskkonnana on kasvanud huvi ka puitarhitektuuri vastu laiemalt. Käesolev raamat jagab arhitektuuriajaloolaste avastamisrõõme laiema publikuga.

Sissevaated meie kadunud agulitesse pakuvad kontrasti tänastele uuselamutele, värskelt restaureeritud hooned annavad aimu nendest võimalustest, mida paljude majade juures saaks alles ellu viia.

Raamatut Tallinna puitarhitektuurist võiks teha mitmeti, näiteks asumite, tähtteoste või restaureeritud hoonete kaupa. Selle raamatu eesmärk oli vaadata puitarhitektuuri hoonetüüpide kaupa läbi ajalise prisma. Nii joonistub pilt sellest, kuidas erinevalt naaberriikide pealinnadest oli Tallinn 20. sajandi keskpaigas ikka veel puitlinn ja mis sellest edasi sai.

Raamatus on 23 artiklit 19-lt autorilt, neist enamik on olnud töiselt seotud Kultuuriväärtuste Ameti või Arhitektuurimuuseumiga. 400-leheküljelise raamatu rohkem kui 700 illustratsiooni hulgas on nii tänapäevaseid kui arhiivifotosid, lisaks ajaloolised projektid ja kaardimaterjal. Artiklite autorid: Monika Eensalu, Liina Jänes, Jüri Kuuskemaa, Epp Lankots, Olev Liivik, Madle Lippus, Anni Martin, Oliver Orro, Risto Paju, Aleksandr Pantelejev, Krista Sarv, Liisi Selg, Mark Sepp, Triin Talk, Egle Tamm, Marje Tammert, Madis Tuuder, Leele Välja, Mait Väljas.

Raamat on pühendatud Agne Trummalile (1973-2005), kes oli Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja aastatel 2000-2004, mil toimus oluline murrang Tallinna puitasumite hoidmises ja arendamises.