„Ükskord oli üks mees. Ta sündis, kosis ja suri. / Enam ma temast ei tea. Aga see oli üks mees!“ luuletas kord Faehlmann väärikas värsimõõdus. Jacominus Gainsborough võiks vabalt olla too mees, ainult et tal on nimi ja see on uhke, peale selle on ta juhtumisi jänes, ja veel niisugune, kes meenutab üsnagi Beatrix Potteri ilmakuulsat Peter Rabbitit. Igal ajal omad kombed.
Raamatus on kaksteist stseeni Jacominuse elust. Jacominus pole kõige suurem, julgem ega tugevam, kuid oma linka-lonka jalaga läheb ta südikalt läbi elu: unistab, võitleb, rõõmustab, heitub, saab isaks ja vanaisaks ja vanaks. Ühel kevadisel päeval tõdeb ta mandlipuu all helge rahuga, et tema väike armas elu on olnud kuhjaga elamist väärt, ja jääb magama.
Rébecca Dautremer on tuntud eeskätt raamatukunstnikuna, kelle eriliselt jõuliste, pilkupüüdvate piltidega raamatud on tuttavad ka eesti lastele. „Jacominus Gainsborough’ paremad päevad“ on tema esimene päris oma lasteraamat. Äratuntava kunstnikukäekirjaga, kuid ajatuid, kunstialbumi kaalu illustratsioone saadab võrdselt poeetiline tekst – või siis vastupidi. Samavõrd väärika tõlke on teinud Indrek Koff.
