Andres Aule ja Doris Kareva koostatud raamat, kuhu on koondatud Liisi Ojamaa (1972-2019) varem ilmunud ja seni ilmumata looming.
Liisi luuletustes on tema elu, paigad, mida ta armastas, inimesed, keda ta leidis, armastas või kaotas, ja Tallinn, see linn, mille tänavatel ta paljajalu käis ja mille õhku ta hingas. Liisi paiku Tallinnas on fotodel püüdnud tabada Kaisa Kaer, Liisi portree autor on Marko Mumm ja raamatu eessõna on kirjutanud Doris Kareva, kes iseloomustab luulekogu järgmiselt:
„„Kahel lahtisel käel” toob uuesti lugejani kõik Liisi Ojamaa seni ilmunud luulekogud. Raamatu viimane osa, postuumselt ilmuv „Hämara hääl” hõlmab ajakirjanduses ilmunud luuletekste ning umbes poolt tema seni ilmumata luulest, mis on leitud kaustikutest, märkmetest, käsikirjadest, arvutitest, koolivihikute kuivatuspaberitelt, pappkasti põhjast riiete alt või erakirjadest. Arvatavasti on mõni luuletus jäänud lõpetamata, kuid koostajate valik ei põhinenud lõpetatusel. „Hämara häälde” on valitud tekstid, kus ka ütlemata jäänu kohalolu on selgesti tajutav.”
