Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos „Maailmakirjandus muinasajast täna päevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis.
II ja III köites vaadeldakse esmajoones maailmakirjanduse läänepoolset kaanonit –seda, mis eesti kultuuri seni kõige enam on mõjutanud. Kirjandusajalugude traditsiooniline ülesehitus maade ja rahvuste kaupa on valdavalt asendatud nähtuste võrdlevtüpoloogilise käsitlusega. Pearõhk on kirjandusloome esteetilistunnetuslikul algupäral ja teisenemisel.
II köide algab ülevaatega kirjandusest antiikses Kreekas ja Roomas ning lõpeb peatükiga romantismist – millest alates maailmakirjanduse kaanon on aina hoogsamalt üleilmastunud, rikastudes Ida- ja Põhja-Euroopa, nagu ka Ameerika kontinendi kirjandusliku loomepanuse ja -kogemuse varal.
