931. aastal reisisid kirjanikud Karl Ast Rumor ja Friedebert Tuglas ärimees Aleksander Puhki matkabussiga poolteist kuud Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. Matkabussi rooli keeras rallisõitja Heinrich Tael. Ast avaldas ajakirjas Nool reisi esimese osa ajal jooksvalt lustakat reisikirja, Tuglas sekundeeris talle hiljem pisut pidulikemate muljetega, mis on jõudnud kirjaniku mälestustesse ja kogutud teostesse. Kirjutati kuuse all või luksushotellis magamisest, ämbrist veini joomisest, sügisõhtusse möirgavast grammofonist, pimedusse hajuvatest tulesädemetest ja suurlinna saginast. Rändurid pidasid reisi vältel kodumaaga kirjavahetust, millest raamatusse on kätketud Tuglase ja tema abikaasa Elo Tuglase teinekord õige dramaatiliselt armas suhtlus – nimelt ei teadnud Elo marsruudi varieeruvuse tõttu mõnigi kord, kuhu reisimehed võivad jõudnud olla.
Selle imeilusa reisiraamatu kaante vahel on peegeldused säilinud reisimuljetest esmakordselt koos. Raamat on rikkalikult illustreeritud Tuglase kogusse kuuluvate fotode, postkaartide, reisibuklettide ning ajakirjanduses avaldatud kajastustega, lisaks on Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogust lisatud eesti kunstnike töid külastatud riikidest. Raamatu on kujundanud Tiiu Pirsko.
Enim köitis sel reisil matkajaid Norra. Raamatu järelsõnas vaatleb skandinavist Mart Kuldkepp laiemalt eestlaste reisikogemusi Norras ning pöörab tähelepanu Skandinaavia riikide rollile meie iseseisvuse tunnustamisel 1921. aastal. Reisiraamat algab aga koostajate Elle-Mari Talivee ja Kri Marie Vaigu eessõnaga, mis annab sissevaate kahe rändurihingega eesti kirjaniku ellu ning kutsub, see raamat reisi- või seljakotis, kasvõi mõtetes, nende kannul rändama.
